Articles




Ndalamkela iSilamsi njengenkolo yam ngaphandle kokulahlekelwa kukholo lwam kuYesu Kristu (uxolo malube phezu kwakhe) okanye nakubani na kubaprofeti bakaThixo uSomandla.








“Yithi, 'Owu, Bantu beNcwadi! Masize kwilizwi elinye phakathi kwethu nani: lokuba masinganquli namnye ngaphandle kuka-Allah, kwaye masingadibanisi nanto kuye...'”   


(Quran 3:64)








Ilungiselelwe ngu


Muhammad Al-Sayed Muhammad 


 [Ukusuka kwincwadi: Kutheni Ukholelwa kuMprofeti weSilamsi, uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe)?]


[Why Believe in the Prophet of Islam, Muhammad (peace be upon him)?]


Ngokusekelwe kwisihloko esithi [Ndalamkela iSilamsi njengenkolo yam ngaphandle kokulahlekelwa kukholo lwam kuYesu Kristu (uxolo malube phezu kwakhe) okanye nakubani na kubaprofeti bakaThixo uSomandla.], umbuzo uthi:


Kutheni i-Islam iluloyiso nentsikelelo kum? Kwaye ndingenza njani ukuze ndingaphulukani nokholo lwam kuYesu Kristu (uxolo malube phezu kwakhe), okanye nakuwuphi na umprofeti kaThixo?


Okokuqala nokuphambili, kubalulekile ukuba umntu azikhulule kwiimfuno zobuqu nakwiingcinga ezicalulayo ukuze akwazi ukujongana nalo mbandela ngengqondo esebenzisa ingqiqo nokuqonda, elandela oko iingqondo eziphilileyo zivumelana ngako, esebenzisa isipho sokucinga u-Allah (uThixo) asiphe abantu, ngakumbi kwimiba yokholo kuMdali oPhezulu noMkhulu, kunye nenkolelo yokuba umntu uya kuphendula phambi kweNkosi yakhe. Oku kufuna ukukwazi ukwahlula phakathi kokulungileyo nokuphosakeleyo, nokwenza isigqibo esifanelekileyo ngokwendalo ecocekileyo (i-Fitra) umntu adalwe ngayo, ukuze alandele eyona nkolelo igqwesileyo efanele ubukhulu bukaThixo.


Umntu uya kuva ukuzuza ubuSilamsi kwaye akubone oko xa ebonela ngamehlo ubungqina bokunyaniseka kwayo kunye neengqinisiso eziqinisekisa umyalezo woMprofeti uMuhammad, uxolo malube phezu kwakhe, owaza njengomthetheleli wale nkolo. Loo mntu uya kuthi ke amdumise uThixo ngokumkhokela kwintsikelelo yobuSilamsi njengonqulo, emva kokuba emnike amandla okuqonda ubunyaniso bayo kunye nomyalezo woMprofeti Wakhe.


Ngokufutshane, ezinye zezi bungqina neengqinisiso ziquka:


Okokuqala: UMprofeti uMuhammad, uxolo malube phezu kwakhe, wayedume phakathi kwabantu bakhe ukusukela ebuntwaneni bakhe ngenxa yeempawu zakhe zokuziphatha ezigqwesileyo. Ezi mpawu zibonisa ngokucacileyo ubulumko buka-Allah ekumkhetheni ukuba abe ngumprofeti. Phambili kwezi mpawu kukunyaniseka nokuthembeka kwakhe. Akunakwenzeka ukuba indoda eyaziwa ngale mpawu, de yanikwa amagama esidlaliso ngenxa yazo, ingashiya ukunyaniseka, ixoke kubantu bayo, ingasathethi ke ngokuxoka kuThixo ngokubanga ubuprofeti nobuthunywa.


Okwesibini: Umnxeba wakhe, uxolo malube phezu kwakhe, uyahambelana nemvelo ecocekileyo nengqondo ephilileyo. Oku kubandakanya:


    Umnxeba wokukholelwa kubukho bukaThixo, ubunye bakhe kubuthixo, ubukhulu bakhe, nobungangamsha bamandla akhe.


    Ukungajoliswa komthandazo nonqulo nakubani na ngaphandle kwakhe (kungabi ngabantu, amatye, izilwanyana, okanye imithi...).


    Ukungoyiki nokuungathembi namnye umntu ngaphandle kwaKhe.


Njengoko umntu ecinga athi: “Ngubani ondidalileyo kwaye ovelise zonke ezi zinto?” Impendulo enengqiqo kukuba lowo wadala kwaye wazisa zonke ezi zinto kufuneka ngokuqinisekileyo abe nguThixo onamandla nonobukhulu, ochazwa ngamandla akhe okudala nokuzisa ubukho kwizinto ezingenanto (kuba akunangqiqo ukuba into ivele ibekho ipuma kwinto engekho).


Xa umntu ebuzisa esithi: 'Ngubani odale lo Thixo?' Ukuba impendulo ibikukuphikisa uthi: 'Ngokuqinisekileyo kufuneka ibe ngomnye uthixo onamandla nobukhenkethe,' loo mntu uya kuzifumana enyanzeleka ukuba awuphinde loo mbuzo ngokungapheliyo. Ngoko ke, impendulo enengqiqo kukuba akukho mdali walo Mdali unamandla apheleleyo phezu kwendalo, lowo wayizisayo ebukhweni isuka kwinto engekhoyo. Kwaye nguYe kuphela onalo mandla. Ngoko ke, nguThixo wenene, uMdali weNyaniso, oFanele ukunqulwa Yedwa.


Ngaphezu koko, akufanelekanga ukuba uThixo (Allah) ahlale emntwini odaliweyo olalayo, ochamayo, nowenza indle. Ngokufanayo, oku kusebenza nakwizilwanyana (ezinjengeenkomo nezinye), ngakumbi kuba isiphelo sazo zonke kukufa nokuguquka zibe zizidumbu ezonakeleyo.


📚 Nceda ubhekiselele kwincwadi:


“Incoko Ezolileyo phakathi komHindu nomSilamsi” 


“A Quiet Dialogue between a Hindu and a Muslim”.  


    Umnxeba wokungabonisi uThixo kwimifanekiso eqingqiweyo okanye kwezinye iindlela kuba ungaphezulu kakhulu kunawo nawuphi na umfanekiso onokucetywa okanye wenziwe ngabantu ngokweminqweno yabo.


📚 Nceda ubhekiselele kwincwadi:


“Incoko Yoxolo phakathi komBuddha nomSilamsi” 


“A Peaceful Dialogue Between a Buddhist and a Muslim”.


    Umnxeba wokucacisa uThixo (uAllah) ekungafuneki kwakhe ukuzala, kuba Yena nguMnye, engazalwanga mntu. Ngoko ke akaswele mntu amzalisayo. Ukuba wayenjalo, yintoni enokumthintela ekubeni abe nabantwana ababini, abathathu okanye nangaphezulu? Ngaba oko bekungayi kukhokelela ekunxulunyanisweni kobuthixo kubo? Oku bekunokukhokelela ekunqulweni koothixo abaninzi endaweni kaThixo omnye weNyaniso.


    Umnxeba wokuhlambulula uThixo kwiimpawu zokungahloniphi ezibhekiswa kuye kwezinye iinkolelo, kuquka: 


- Ukuboniswa kukaThixo kubuYuda nobuKristu njengozisolayo nowazisola ngokudala abantu, njengoko kuchaziwe kwiGenesis 6:6. (IBhayibhile yobuKristu iquka iincwadi zobuYuda njengenxalenye yayo ezimbini, ezibizwa ngokuba yiTestamente Endala). Ukuzisola nokuba lusizi ngesenzo kwenzeka kuphela xa umntu enze impazamo ngenxa yokungazi iziphumo zaso.


- Ukuboniswa kukaThixo kubuYuda nobuKristu njengophumle emva kokudala amazulu nomhlaba, njengoko kuchaziwe kwiEksodus 31:17, kwaye waphinda wafumana amandla akhe (ngokwenguqulelo yesiNgesi). Ukuphumla nokubuyiselwa kwamandla kwenzeka kuphela ngenxa yokudinwa nomzamo.





📚 Nceda ubhekiselele kwincwadi:


“Ukuthelekisa phakathi kobuSilamsi, ubuKristu, ubuYuda, kunye noKhetho phakathi kwabo” 


“A Comparison Between Islam, Christianity, Judaism, and The Choice Between Them”


    Umnxeba wokukhulula uThixo kwisimilo socalucalulo (ubuhlanga), nokuthi Yena akangothixo wamaqela okanye abantu ngabanye, njengoko ubuYuda busitsho. Njengokuba abantu ngokwendalo yabo banikwe nguThixo ukuthambekela kokwala nokuzonda ucalucalulo, akuchanekanga ukubeka le mpawu kuThixo lowo wabeka olu thambekelo lwendalo kubo.


    Umnxeba wokukholelwa kubukhulu, ukugqibelela, nobuhle beempawu zikaThixo, kugxininisa amandla Akhe angenamda, ubulumko obugqibeleleyo, nolwazi olugubungela yonke into.


    Umnxeba wokukholelwa kwiincwadi zasezulwini, kubaprofeti nasezingelosini. Oku kuthelekisa umatshini nomntu: Njengoko umatshini oneenxalenye ezininzi ufuna incwadi yemiyalelo evela kumenzi wawo ukuze ichaze indlela osebenza ngayo nokusetyenziswa kwawo ukunqanda ukonakala (okungqina ubukho bomenzi wawo), ngokunjalo nomntu—osisidalwa esintsonkothileyo kakhulu kunawo nawuphi na umatshini—ufuna incwadi yemiyalelo nesikhokelo sobomi. Le ncwadi yesikhokelo ichaza indlela yokuziphatha kwakhe, kwaye isebenza njengendlela yokulungelelanisa ubomi bakhe ngokwemigaqo emiselwe nguThixo wakhe. Esi sikhokelo sinikezelwa ngabaprofeti bakaThixo, abo bakhethiweyo ukuba badlulise izityhilelo Zakhe ngengelosi ethunyelwe ukuhambisa umyalezo kaThixo ngohlobo lwemithetho nezimfundiso.


    Umnxeba wokuphakamisa isidima nobungangamsha babaprofeti bakaThixo nokubakhusela kwizityholo ezibhekiswa kubo kwezinye iinkolelo ezingahambelani nesimilo somntu olungileyo, singasathethi ke ngomprofeti. Umzekelo:


- Isityholo sobuYuda nobuKristu sokuba uMprofeti uAron wanqula isithixo esikwimo yethole, hayi oko kuphela kodwa wakha itempile yaso waza wayalela amaSirayeli ukuba asinqule, njengoko kuchaziwe kwiEksodus 32.


- Isityholo sokuba uMprofeti uLote wasela utywala waza wakhulelisa iintombi zakhe ezimbini, baza baba nabantwana kuye (Genesis 19).


Ukugxeka abo uThixo uSomandla abakhethileyo ukuba babe ngabathunywa phakathi Kwakhe nendalo Yakhe nokudlulisa umyalezo Wakhe kufana nokugxeka ukhetho lukaThixo nokumchaza njengongazi nto efihliweyo nokuswela ubulumko ngenxa yokukhetha kwakhe okungalunganga phakathi kwabaprofeti nabathunywa, abamele babe zizibane zesikhokelo kubo bonke abantu. Umbuzo uvela: Ukuba abaprofeti nabathunywa abazange basinde kwezi zityholo zokuziphatha okubi, ngaba abalandeli babo bangasinda kuzo? Oku kunokuba sisizathu sokuwela kwezi zenzo nokusasazeka kwazo.


    Umnxeba wokukholelwa kuMhla woMgwebo, apho izidalwa ziya kuvuswa emva kokufa kwazo, emva koko kubekho uxanduva lokugweba. Umvuzo uya kuba mkhulu (kubomi obungunaphakade bolonwabo) kwabo bakholwayo benza okulungileyo, kwaye isohlwayo esinzima (kubomi obubuhlungu) kwabo bangakholwayo nabenza ububi.


    Ubizo kumthetho olungileyo kunye neemfundiso eziphakamileyo kunye nokujongana nokuphambuka kwiinkolelo zeenkolo zangaphambili. Umzekelo woku ngu:


- Abasetyhini: Ngelixa ubuYuda nobuKristu buchaza ukuba uEva (umfazi ka-Adam, uxolo malube phezu kwakhe) wayengunobangela wokungathobeli kuka-Adam ngokumhenda ukuba atye emthini owalelweyo nguThixo wakhe, njengoko kuchaziwe kwi (Genesis 3:12), kwanokuba uThixo wamohlwaya ngenxa yoko ngeentlungu zokukhulelwa nokuzala kwakunye nenzala yakhe, njengoko kuchaziwe kwi (Genesis 3:16), iKurani eNgcwele yacacisa ukuba ukungathobeli kuka-Adam kwakubangelwa kukuhenda kukaSathana (oko kukuthi, hayi ngumfazi wakhe uEva) njengoko kucacisiwe kwi [Surah Al-A’raf: 19-22] nakwi [Surah Taha: 120-122], ngaloo ndlela, i-Islam yasusa ukujongelwa phantsi kwabafazi okwakukhoyo ngenxa yale nkolelo igqwethileyo. I-Islam yeza nesibizo sokuhlonipha abafazi kuzo zonke izigaba zobomi babo. Umzekelo woku yile ntetho yoMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe): “Phathani kakuhle abafazi” [uSahih al-Bukhari], kunye nentetho yakhe (uxolo malube phezu kwakhe): “Lowo unentombi aze angayingcwabi iphila, angayithuki, kwaye angayikhetheli unyana wayo phezu kwayo, u-Allah uya kumngenisa eParadesi ngenxa yayo” [Ichazwe ngu-Ahmad].


- Iimfazwe: Ngelixa ubuYuda nobuKristu buchaza amabali amaninzi eemfazwe abiza ukubulawa nokutshatyalaliswa kwabo bonke, kuquka abantwana, abafazi, abantu abadala, namadoda, njengoko kuchaziwe kwi (Joshua 6:21) nakwezinye iindawo, nto leyo echaza ukunqwenela kwanamhlanje ukubulala nokungakhathali kwiimfazwe ezinkulu nokubulawa kwabantu abaninzi (njengoko kusenzeka ePalestina), sifumana ukubonakaliswa kokunyamezelana kwe-Islam kwiimfazwe ngokuthintelwa kobuqhetseba kunye nokubulala abantwana, abafazi, abantu abadala, kunye nabo bangalwiyo. Umzekelo woku yile ntetho yoMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe): “Ningabulali usana, umntwana, umfazi, okanye ixhego” [Ichazwe ngu-Al-Bayhaqi], kwaye ubiza ukuba kuphathwe kakuhle abathinjwa ababele ngamajoni amaSilamsi kunye nokuthintelwa kokubenzakalisa.


📚 Nceda ubhekiselele kule ncwadi:


“Imfundiso ze-Islam kunye nendlela ezisombulula ngayo iingxaki zangaphambili nezangoku”. 


“Islam's Teachings and How They Solve Past and Current Problems”.


Okwesithathu: Imimangaliso neziganeko ezingaqhelekanga uAllah awazenza ngesandla soMprofeti uMuhammad (uxolo lube phezu kwakhe) ukuze zibe bubungqina boncedo lukaAllah kuye. Ezi zahlulwe zaba:


•    Imimangaliso ebonakalayo, njengamanzi aphuma phakathi kweminwe yakhe (uxolo lube phezu kwakhe), nto leyo eyadlala indima ebalulekileyo ekusindiseni amakholwa ekufeni ngenxa yokunqongophala kwamanzi kwizihlandlo ezininzi.


•    Imimangaliso engabonakaliyo (engengomzimba), njengale:


o    Iimithandazo zakhe ezaphendulwayo, njengomthandazo wakhe wokucela imvula kuThixo.


o    UMprofeti uMuhammad (uxolo lube phezu kwakhe) waprofeta ngezinto ezininzi ezingabonakaliyo: njengokuprofeta kwakhe malunga nokoyiswa kweYiputa, iConstantinople, neYerusalem, phakathi kwezinye, kunye nokwanda kolawulo lwazo. Waphinda waprofeta ukoyiswa kwe-Ascalon ePalestina kunye nokudityaniswa kwayo neGaza (eyayisaziwa ngokwembali njengeGaza-Ascalon) ngokuthi: “Eyona jihad yenu ilungileyo kukugada imida, kwaye eyona ilungileyo kuyo ise-Ascalon” [Silsilat as-Saheehah ka-Al-Albani], nto leyo ethetha ngokufihlakeleyo ukuba le ndawo ikhankanyiweyo kule hadith iya kuba yindawo yejihad enkulu kwixesha elizayo, ifuna umonde omkhulu kubalwi abahloniphekileyo ngokunyamezela nokukhusela kwindlela kaAllah. Konke awakuprofetayo kwenzeka.


o    UMprofeti uMuhammad (uxolo lube phezu kwakhe) waphinda waprofeta izinto ezininzi zesayensi ezingabonakaliyo ngaphezulu kweminyaka eyi-1400 eyadlulayo, emva koko isayensi yanamhlanje yafumanisa inyaniso nokuchaneka kwento awayeyithethile. Umzekelo woku sisithethi sakhe esithi: “Xa kudlule iintsuku ezingamashumi amane anesibini kwidrophu (yembewu), uAllah uthumela ingelosi kuyo, eyibumbeze, ayenze ukuba ibe nokuva, ukubona, ulusu, inyama, namathambo...” [Ibaliswe nguMuslim]. 


- Isayensi yanamhlanje ifumene ukuba ekuqaleni kweveki yesixhenxe, ngakumbi ukusukela kumhla wama-43 ukusuka ekuchumeni, ulwakhiwo lwamathambo omntwana luqala ukubonakala, kwaye ukumila komntu kuqala ukuvela, okuqinisekisa oko kwathethwa nguMprofeti.


•    Ummangaliso weQur’an (owona mmangaliso mkhulu oseleyo kude kube yiMini yoMgwebo), onesimbo esikhethekileyo, apho ama-Arabhu anobuchule bokuthetha angakwazanga ukuvelisa nesahluko esinye esifana nesincinci kuyo..


o    I-Qur’an eNgcwele ikhankanye izinto ezininzi ezingabonakaliyo (ezidlulileyo, ezikhoyo, nezizayo), kuquka neenyaniso ezininzi zesayensi ekungekho mntu wayenokuzazi ngaphezu kweminyaka eyi-1400 eyadlulayo. Kamva isayensi yanamhlanje yafumanisa inyaniso nokuchaneka kwayo. Oku kube sisizathu sokuguqukela kubuSilamsi kwabaphengululi abaninzi kwiinkalo ezahlukeneyo zesayensi, [Phakathi kwabo babonakalise ukumangaliswa okukhulu ziinyani zeenkwenkwezi ezikwiKur’an nguProf. Yoshihide Kozai – uMlawuli weTokyo Observatory, eJapan.]. 


- Umzekelo woku kukubonisa ukuba uAllah uSomandla uya kuqhubeka ekwandisa indalo iphela, njengoko esitsho: “Nezulu salakha ngamandla, kwaye inene Thina (sisoloko) silandisa.” [Adh-Dhariyat: 47]. Oku akuzange kufunyanwe yisayensi de kwaba lixesha langoku. 


Hayi ukuchaneka kwamazwi eQur’an eNgcwele kunye nokubiza kwayo kulwazi nokucamngca!


o    Isityhilelo sokuqala uAllah asithumele kwiivesi zeKur’an yayilamazwi Akhe athi:


“Funda egameni leNkosi yakho eyadalayo.” [Al-Alaq: 1].


- Ukufunda yindlela eya kulwazi nokuqonda, kwaye ke kukhokelela kwinkqubela phambili yoluntu kuzo zonke iinkalo zobomi.


📚 Nceda ubhekisele kule ncwadi:


“Islam kunye nezinto ezifunyenweyo zenzululwazi yanamhlanje njengobungqina bobuprofeti nobuthunywa bukaMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe)”.


“Islam and the Discoveries of Modern Science as the evidence and proofs of the prophethood and messengership of Muhammad (peace be upon him)”.


    nqaku elisengqiqweni: Into ekhankanyiweyo ngumlinganiselo olungileyo onokuqondwa ziingqondo ezikumgangatho ezahlukeneyo ukuze kuqondwe ubunyani bomprofeti okanye umthunywa, kwaye ke inyani yomnxeba wakhe nomyalezo wakhe. Ukuba umJuda okanye umKristu ebuzwa: Kutheni wawukholelwa kubuprofeti bomprofeti othile ngelixa ungazibonanga imimangaliso yakhe? Impendulo iya kuba: Ngenxa yobungqina obuqhubekayo babadlulisi bemimangaliso yakhe.


    Le mpendulo iya kukhokelela ngokwengqiqo ekukholelweni kuMprofeti uMuhammad, kuba ubungqina obuqhubekayo babadlulisi bemimangaliso yakhe bukhulu kunabo nawuphi na omnye umprofeti.


    Ukongeza koku kungasentla, ngobomi bakhe obugcinwe nguAllah, inyani yomnxeba wakhe iyacaca:


1. Ukuzimisela kwakhe okungaguqukiyo ekwenzeni oko akubizayo, kuquka izenzo zonqulo, iimfundiso eziphakamileyo, kunye nokuziphatha okuhle, kunye nobuthixo nokungazibopheleli kwakhe kwizinto zeli hlabathi lidlulayo.


2. UMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe) wala izithembiso zabantu baseMakkah zokumnika ubutyebi, ubukhosi, imbeko, kunye nokumtshata neentombi zabo ezihloniphekileyo kakhulu, ukuba angawushiya umnxeba wakhe (kubunye bukaAllah, unqulo olunyulu kuYe kuphela, ukushiya unqulo lwezithixo, ukuyalela okulungileyo nokuthintela okubi). Wanyamezela ukubandezeleka okukhulu ngenxa yokwenzakala, ubutshaba, intshutshiso, kwaze kwalandela iimfazwe ezazivela kubantu bakhe ngenxa yalo mnxeba wakhe (uxolo malube phezu kwakhe).


3. Ukuzimisela kwakhe ukufundisa amaqabane akhe kunye noluntu lwakhe ukuba bangamgqithisi ekumdumiseni. Wathi: “Ningandigqithi ekundincomeni njengamaKristu awamgqithayo unyana kaMariya. Mna ndingumkhonzi nje, ngoko yitsho: ‘umkhonzi kaAllah noMthunywa wakhe’” [Sahih al-Bukhari].


4. Ukhuseleko lukaAllah kuye de awugqibe umyalezo wakhe, waza wamnika impumelelo yokuseka urhulumente wamaSilamsi.


    Ngaba konke oku akuboneleli ubungqina obaneleyo bokuba yena (uxolo lube phezu kwakhe) wayenyanisile kumabango akhe kwaye enguMthunywa kaAllah?


    Siyaqaphela ukuba ibinzana elithi “wafika kunye neenkulungwane ezilishumi zabangcwele” kwiDuteronomi (33:2) lisusiwe kwisicatshulwa sesiArabhu emva kwebinzana elithi [kwaye wakhanya esuka eNtabeni iParan], nto leyo efana nesiprofeto sikaMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe) ngokuphuma kwelanga nokukhanya kwalo kwiindawo ezahlukeneyo. KwiGenesis (21:21) kuthiwa: “Kwaye yena – uIshmayeli – wahlala entlango yaseParan”, kwaye kuyaziwa ngoludluliselo oluqhubekayo ukuba uIshmayeli (uxolo malube phezu kwakhe) wayehlala kumhlaba weHijaz. Ngoko ke, iintaba zeParan ziintaba zeHijaz eMakkah, nto leyo ibhekisa ngokucacileyo kuMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe) xa wafika eMakkah njengomnqobi ngaphandle kokuchitheka kwegazi, waza wabaxolela abantu bayo, ehamba neenkulungwane ezilishumi zabalandeli bakhe. Le nxalenye isusiweyo [wafika kunye neenkulungwane ezilishumi zabangcwele] iqinisekiswa kwiKing James Version, iAmerican Standard Version, kunye neAmplified Bible.


    Kwakhona, kwingoma yabahambi kwi(Psalms 84:6), igama (Baca) latshintshwa kwisicatshulwa sesiArabhu ukuze lingabonakalisi ngokucacileyo uhambo lweHajj eKaaba (eMecca), ikhaya likaMprofeti uMuhammad, njengoko (Mecca) ibizwa ngokuba yi(Baca). Ibonakala kwiQur’an eNgcwele njenge (Baca) kwi [Al-Imran: 96], kwaye le ndawo iqinisekiswa kwiKing James Version nakwezinye iinguqulelo njenge [valley of Baka], apho unobumba wokuqala wegama [Baka] ubhalwa ngoonobumba abakhulu ukubonisa ukuba ligama elikhethekileyo elingaguqulelwayo.


📚 Nceda ubhekisele kule ncwadi:


“UMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe) ngenene nguMprofeti ka-Allah.” 


“Muhammad (Peace be upon him) Truly Is the Prophet of Allah”.


    Ubungcathu kunye nendalo yeSilamsi (Universality of Islam): ISilamsi yinkolo yoxolo ebandakanya wonke umntu, evuma amalungelo abo, kwaye ibize ekukholelweni kubo bonke abaprofeti bakaAllah.


- ISilamsi iza nobungcathu kuyo yonke into, ngakumbi kwimicimbi yokholo, ijongene nomcimbi obalulekileyo kubuKristu, ongumcimbi kaKristu (uxolo lube phezu kwakhe). Ibiza ukuba:


•    Kukholwe kubuprofeti bukaYesu Kristu (uxolo lube phezu kwakhe), ummangaliso wokuzalwa kwakhe, kunye nommangaliso wokuthetha kwakhe esengumntwana esengqengqelweni njengophawu oluvela kuAllah lokumkhulula umama wakhe koko ubuYuda bamtyhola ngako kokungaziphathi kakuhle, nokumhlonipha, kwaye njengobungqina bobuprofeti bakhe nobuthunywa bakhe kamva.


    Ngokwembono enengqiqo: Le yeyona nkcazo isengqiqweni nelinganayo, ngaphandle kokungakhathali kobuYuda ekukhanyeleni umyalezo kaKristu (uxolo lube phezu kwakhe), ukumnyelisa, nokumtyhola unina wakhe ngokungaziphathi kakuhle, kunye nokumthuka. Kwaye ngaphandle kokugqithisa nobuKristu obamnika ubuthixo.


    Into ecacisa oku ngokwembono enengqiqo:


- Njengoko indalo ecocekileyo nengqondo esempilweni ingenakwamkela umbono wokudityaniswa kwendalo yomntu nendalo yesilwanyana (njengomtshato womntu nenkomo okanye ezinye izilwanyana) ukuvelisa into edibanisa ezi ndalo zombini, njengento enesiqingatha somntu nesiqingatha senkomo, kuba oku kungawuthoba isidima somntu, nangona zombini ziyizidalwa. Ngokufanayo, indalo ecocekileyo nengqondo esempilweni ayinakwamkela umbono wokudityaniswa kwendalo kaThixo nendalo yomntu ukuze kuveliswe into edibanisa ubuthixo nobuntu, kuba oku kungawuthoba uThixo. Kukho umahluko omkhulu phakathi koThixo nabantu, ngakumbi kuba loo mntu wazalwa kwiindawo zabucala, kwaye ngakumbi ukuba le nkolelo ibandakanya ukubethelelwa emnqamlezweni, ukubulawa, nokungcwatywa emva kokuthukwa, ukutshicelwa, ukubethwa, nokuhluthwa iimpahla, njl. Le nkolelo ithob’ isidima ayifanele uThixo omkhulu.


- Kuyaziwa ukuba uKristu (uxolo lube phezu kwakhe) wayesitya kwaye efuna ukukhulula umzimba wakhe. Oku akufanelanga kuchazwa ngoThixo okanye kuthiwe uThixo ube yinxalenye yomntu odaliweyo olala, uchama, ukhupha ilindle, kwaye uphethe ngaphakathi kwakhe ukungcola.


- Njengoko isitya esincinci singenakubamba amanzi olwandle, akunakwenzeka ukutsho ukuba uThixo unokuhlaliswa esizalweni sesidalwa esibuthathaka.


- Njengoko kungenangqiqo ukuba umntu athwale isono somnye, nokuba ngoyise okanye unina, kwaye oku kutshiwo naseBhayibhileni: “Abazali abayi kubulawa ngenxa yabantwana babo, nabantwana ngenxa yabazali babo; ngamnye uya kufa ngenxa yesono sakhe” (Deuteronomy 24:16), kwaye kwakhona: “Lowo wenzayo isono uya kufa. Umntwana akayi kuthwala ityala lomzali wakhe, kwaye umzali akayi kuthwala ityala lomntwana wakhe. Ubulungisa bomntu olungileyo buya kubalwa kuye, nobubi bomntu ongendawo buya kubalwa kuye” (Ezekiel 18:20). Ngoko ke ayinangqiqo ukuba inzala ka-Adam ithwale isono abangasenziyo ngenxa yokungathobeli kuka-Adam. Ngoko ke ingcamango yesono esidluliselwa kwizizukulwana ayamkelekanga ngokwento ethethwa yiBhayibhile ngokwayo, kwaye umba wokuhlawulelwa (atonement) awunasiseko esisengqiqweni.


- Ukuba kuthiwa uxolelo lukaThixo ku-Adam (olwenzeka ngenxa yokutya emthini owawungavumelekanga) lufuna ukubethelelwa nokubulawa, kutheni ke kungabikho uAdam ngokwakhe owenza isono obethelelwa, endaweni kaKristu—owayengumfundisi olungileyo, othembekileyo, nonyanisekileyo kunina wakhe? Kwaye ngaphezu koko, kuthiwa kufuneka kubethelelwe uThixo ngokwakhe othe wangena emzimbeni womntu?


- Kuthiwani ngezono ezinkulu ezenziwa ngabantu emva kuka-Adam? Ngaba oku kufuna ukubethelelwa okunye kukaThixo emzimbeni omtsha womntu? Ukuba kunjalo, uluntu beluya kufuna amaKristu amaninzi angenakubalwa ukwenza lo msebenzi wokuhlawulelwa.


- Kutheni uThixo engaxoleli isono sika-Adam (okoko nje wayesele ezisole waza waguquka ngenxa yokungathobeli kwakhe) njengazo zonke ezinye izono? Ngaba akanawo amandla okwenza oko? Ngokuqinisekileyo unawo.


- Ukuba ibango lobuthixo bukaKristu lisekelwe ekuzalweni kwakhe engenayise, kuthekani ngo-Adam (uxolo lube phezu kwakhe) owadalwa engenayise okanye unina?!


- Ukuba ibango lobuthixo bukaKristu lisekelwe kwimimangaliso yakhe, kuthekani ngabaprofeti abanjengoMuhammad nabanye abaprofeti abanemimangaliso emininzi? Ngaba nabo kuthiwa ngoothixo?! Ngokuqinisekileyo hayi. 


    Ukucaciswa okubalulekileyo ngokwembono enengqiqo:


Kuba indalo kaKristu, lowo ubuKristu bumchaza njengomsindisi onobuthixo, inokuba yenye yezi zimbini: inokuba iyafa okanye ayifi, oku kulandelayo kuyacaca:


1. Ukuba indalo kaKristu iyafa:


Ngoko akanguye uThixo, ngoko ke ibango lokuba wayenguThixo kunye nomsindisi ngaxeshanye alinamsebenzi.


2. Ukuba indalo kaKristu ayifi kuba enguThixo:


Ngoko ke akazange afe, ngoko ke akukho kuhlawulelwa (atonement) kwenzekileyo.


•    Into esiyicacisileyo ngokwengqiqo malunga nokungasebenzi kwengcamango yokudityaniswa kwendalo yobuthixo nendalo yobuntu ukuze kuveliswe into edibanisa zombini kwimo yomntu, njengoko kuthiwa ngoKristu, iyasebenza nakwezinye iinkcubeko ezibanga izinto ezifanayo ngamaxesha ahlukeneyo—njengoKrishna eIndiya, uBuddha kwimimandla yaseMpuma Asia, noHorus kumaYiputa amandulo—amabali abo adala nangaphambi kukaKristu.


    Ngoko kuyacaca ukuba le nkolelo ayiyonto ngaphandle kwengcinga ethatyathwe kwiinkolo zamandulo, iboniswe ngeendlela zamabali, iintsomi, neentsomi zesintu, ngaphandle kwesiseko esiqinileyo sesityhilelo esivela kuThixo okanye ubungqina bengqiqo.


    Ukucaciswa:


UbuKristu bubanga ubuthixo bukaKristu (uxolo lube phezu kwakhe) nangona engazange azichaze oko nangalinye ixesha ngokucacileyo kwiincwadi zeVangeli, njengokuthi “ndinguThixo” okanye “ndinikhonzeni,” kwaye akazange afundise abafundi bakhe loo nto. 


- Ngokuchaseneyo, ku (Mateyu 21:11) kuthiwa uKristu ngumprofeti:


“Isihlwele saphendula sathi: ‘Lo nguYesu, umprofeti.’”.


- Kwakhona uKristu (uxolo lube phezu kwakhe) wafundisa abafundi bakhe ukuthandaza ngokuwela ubuso phantsi njengoko ku (Mateyu 26:39). Wayethandaza kubani? Ngaba ayingabo uThixo wakhe? Le ndlela yokuthandaza ifana naleyo ikwiSilamsi.


- Kwakhona wafundisa ukubulisa ngoxolo, njengoko ku (Yohane 20:21, 26), nto leyo efana nombuliso weSilamsi: “Uxolo malube kuwe” kunye nempendulo ethi “Kunye nawe malube uxolo.”.


- Abantu abaninzi emva kokwamkela iSilamsi bathi: “Ngoku singamaKristu angcono kunangaphambili kuba silandela iimfundiso zikaKristu.”.


•    Ukucacisa ngakumbi: Kukho isahluko esipheleleyo kwiQur’an esibizwa Surah Maryam, esihlonipha uKristu nonina wakhe (uxolo lube phezu kwabo) ngendlela engafumaneki kwiBhayibhile.


- ISilamsi iphakamisa isikhundla sikaYesu Kristu nonina wakhe kwaye ibize ekukholelweni kuye njengomprofeti ohloniphekileyo othunyelwe nguAllah, nokulandela iimfundiso zakhe ezihambelana nemfundiso yeSilamsi eziswe nguMprofeti uMuhammad (uxolo lube phezu kwakhe).


📚 Nceda ubhekiselele kwezi ncwadi:


“Ingxoxo ethuleyo phakathi komKristu nomSilamsi.”


“Kutheni ukhetha i-Islam njengenkolo?” 


“A Quiet Dialogue Between a Christian and a Muslim.”


“Why choose Islam as a religion?”


    Isiphelo: Njengoko le nkcazo isekelwe kwingqiqo ecacileyo, kwaye ivumelana nengqondo ecocekileyo uAllah asinikileyo ukuze sahlule phakathi kokulungileyo nokubi, kwaye ivumelana noko imiphefumlo ecocekileyo ikunqwenelayo ngokweenkolelo eziphakamileyo, umbuzo ngowomntu ngamnye osele ebone ubungqina bokunyaniseka komnxeba kaMprofeti uMuhammad (uxolo malube phezu kwakhe) neSilamsi kodwa engakakholelwa:


- Yintoni ekuthintelayo ekucingeni ngeSilamsi ngokunyanisekileyo, ujonge ukuba ingakunika na iimpendulo ozifunayo (ingakumbi malunga nokholo kuThixo) ongazifumani kwezinye iinkolo? Kuba uya kuba noxanduva phambi kukaAllah ngeenkolelo zakho nokukhangela kwakho inyaniso.


- Yintoni engalunganga ngokukhetha iSilamsi esikunika iimpendulo ezisengqiqweni nezilula ngaphandle kokunyanzela ingqondo, ngelixa ungaphulukani nokholo lwakho kuKristu (ngendlela elungileyo ehambelana nengqiqo) nothando lwakho kuye, kuba kwiSilamsi uKristu unesikhundla esiphakamileyo, kunye nonina wakhe uMariya (uxolo lube phezu kwabo), kwaye awuphulukani nokholo kuwo nawuphi na umprofeti?


Wanga uAllah angasikhokela sonke kokulungileyo nenyaniso.


 



Recent Posts

Ke fumane Islam e le ...

Ke fumane Islam e le bolumeli ntle le ho lahleheloa ke tumelo ho Jesu Kreste, khotso e be holim’a hae, kapa ho mang kapa mang oa baprofeta ba Molimo ea Matla ’Ohle

Ndalamkela iSilamsi ...

Ndalamkela iSilamsi njengenkolo yam ngaphandle kokulahlekelwa kukholo lwam kuYesu Kristu (uxolo malube phezu kwakhe) okanye nakubani na kubaprofeti bakaThixo uSomandla.

Ke amogetše Islam jaa ...

Ke amogetše Islam jaaka tumelo ntle le go latlhegelwa ke tumelo mo go Jesu Keresete, kagiso e nne le ene, kgotsa moporofeti ope wa Modimo Mothatayotlhe.

Ek het Islam as 'n go ...

Ek het Islam as 'n godsdiens verkry sonder om my geloof in Jesus Christus, vrede sy met hom, of enige van die profete van die Almagtige God te verloor