Ngamukele ubuSulumane njengenkolo ngaphandle kokulahlekelwa ukholo kuJesu Kristu, ukuthula makube kuye, noma kunoma yimuphi wabaprofethi bakaNkulunkulu uMninimandla onke.
“Yithi, 'O Nina Bantu Bencwadi! Wozani egameni elifanayo phakathi kwethu nani: ukuthi asiyikukhonza lutho ngaphandle kuka-Allah, futhi singamhlanganisi nanoma yini naye...”
(I-Qur’an 3:64)
Ilungiswe ngu
Muhammad Al-Sayed Muhammad
[Kusuka encwadini: Kungani kufanele sikholwe kuMprofethi wamaSulumane, uMuhammad (ukuthula makube kuye)?]
[Why Believe in the Prophet of Islam, Muhammad (peace be upon him)?]
Ngokusekelwe esihlokweni esixoxayo [Ngamukele ubuSulumane njengenkolo ngaphandle kokulahlekelwa ukholo kuJesu Kristu, ukuthula makube kuye, noma kunoma yimuphi wabaprofethi bakaNkulunkulu uMninimandla onke.], umbuzo uthi:
Kungani ubuSulumane kuyinzuzo nokunqoba? Futhi ngingagcina kanjani ukholo lwami kuJesu Kristu, ukuthula makube kuye, noma kunoma yimuphi umprofethi?
Okokuqala nokubaluleke kakhulu, kubalulekile ukuba umuntu akhululeke ezifisweni zakhe siqu nasekubandlululeni ukuze abhekane nodaba ngengqondo enengqondo nengakhethi, elandela lokho izingqondo ezihluzekile ezivumelana nakho, esebenzisa isipho sokucabanga u-Allah (uNkulunkulu) asiphe abantu—ikakhulukazi uma kuziwa ezindabeni zokholo kuNkulunkulu, uMdali oPhakeme noMkhulu, kanye nokholo umuntu azobuzwa ngalo yiNkosi yakhe. Lokhu kudinga ikhono lokuhlukanisa phakathi kokulungile nokungalungile nokukhetha ngendlela efanele, ngokwemvelo yakhe efanayo (fithrah), ukuze afune inkolelo enhle efanele ubukhulu bukaNkulunkulu.
Umuntu uzozwa ukuthi usewutholile ubuSulumane futhi akubone lokho lapho ebona ubufakazi bokuba yiqiniso kwabo kanye nobufakazi obuqinisekisa umyalezo woMprofethi uMuhammad, ukuthula makube kuye, owafika njengommeli walolu kholo. Umuntu onjalo uzobe esebonga uNkulunkulu ngokumholela esibusisweni sobuSulumane njengenkolo, ngemva kokumnika ikhono lokuqonda ubuqiniso bayo kanye nomyalezo woMprofethi waKhe.
Ngamafuphi, obunye balobu bufakazi buhlanganisa lokhu:
Okokuqala: Umprofethi u-Muhammad (ukuthula makube kuye), wayaziwa phakathi kwabantu bakhe kusukela esemncane ngobuntu obuhle obuyisibonelo. Lezi zimfanelo zibonisa ngokusobala ukuhlakanipha kuka-Allah ekumkhetheni njengomprofethi. Phambili kulezi zimfanelo kukhona iqiniso nokwethembeka kwakhe, lize lelo khono limnikeze izidlaliso (u-Othembekayo noThembekile). Akunakucatshangwa ukuthi umuntu owaziwa ngalezi zimfanelo, aze abizwe ngazo njalo, angashiya iqiniso aqambe amanga kubantu bakhe, kungasaphathwa-ke ukuqamba amanga ku-Allah ngokuzibiza ngomprofethi nesithunywa.
Okwesibili: Umyalezo wakhe, ukuthula makube kuye, uhambisana nemvelo emsulwa yomuntu kanye nengqondo enengqondo. Lokhu kuhlanganisa:
Ukubiza ekukholweni ebukhoneni bukaNkulunkulu, ubunye baKhe ebunkulunkulwini, ubukhulu baKhe, nobukhulu bamandla aKhe.
Ukungakhonzi muntu ngaphandle kwaKhe (kungaba abantu, amatshe, izilwane, noma izihlahla…)"
Ukungesabi noma ukungathemba muntu ngaphandle kwaKhe.
Njengoba umuntu ecabanga: "Ngubani ongidalile futhi owaletha konke lokhu okudaliwe?" Impendulo enengqondo ukuthi lowo owadala futhi waletha konke lokhu okudaliwe kufanele kube nguNkulunkulu onamandla amakhulu, ochazwa ngamandla akhe okudala nokuletha izinto ekubeni zisuka ekungabini khona (ngoba akulona iqiniso ukuthi into ingadala enye into isuka ekungabini khona).
Futhi uma ebuzile: "Ngubani odale lo Nkulunkulu?" Uma impendulo ingathi: "Ngokuqinisekile kufanele kube ngomunye unkulunkulu onamandla nobukhulu," khona-ke lowo muntu uzothola ukuthi uyaphoqeleka ukuphinda lo mbuzo ngokungapheli futhi aphinde impendulo efanayo. Ngakho-ke, impendulo enengqondo kulo mbuzo ukuthi lo Mdali akadalwanga futhi akanamqambi; unamandla aphelele phezu kokudala futhi uletha izinto ekubeni zisuka ekungabini khona. Futhi nguyena kuphela onalo mandla. Ngakho-ke, nguyena uNkulunkulu weqiniso, oyedwa, ongafani nalutho, futhi ofanele ukukhonzwa yedwa.
Ngaphezu kwalokho, akufanele ngoNkulunkulu (uAllah) ukuhlala ngaphakathi komuntu odaliwe olele, ochama, futhi okhipha indle. Ngokufanayo, lokhu kusebenza nasezilwaneni (njengezinkomo nezinye), ikakhulukazi ngoba isiphetho sazo zonke izinto ukufa nokuguquka zibe izidumbu ezonakalayo.
📚 Sicela ubheke incwadi:
“Ingxoxo Ethule phakathi komHindu nomSulumane”
“A Quiet Dialogue between a Hindu and a Muslim”.
Isimemo sokugwema ukumela uNkulunkulu ngezithombe noma ngezinye izindlela, ngoba uphakeme kakhulu kunanoma yimuphi umfanekiso abantu abangawucabanga noma bawudale ngokwezifiso zabo.
📚 Sicela ubheke incwadi:
“Ingxoxo Enokuthula phakathi komBhuda nomSulumane”
“A Peaceful Dialogue Between a Buddhist and a Muslim”.
Isimemo sokuhlanza uNkulunkulu ekutheni angadingi ukuzala, ngoba uyedwa futhi akazalwanga muntu. Ngakho-ke, akadingi ukuzala omunye. Uma kwakunjalo, yini eyayizomvimba ekubeni abe nezingane ezimbili, ezintathu, noma ezingaphezulu? Lokhu bekungeke yini kuholele ekunikezeni labo ubunkulunkulu? Lokhu kungaholela ekutheni imithandazo nokukhonza kuqondiswe kubo njengonkulunkulu abaningi.
Isimemo sokuhlanza uNkulunkulu ezimfanelweni ezingafanele ezibekwa kuye kwezinye izinkolo, okuhlanganisa:
- Ukumfanekisa uNkulunkulu ngobuJuda nangobuKristu njengozisolayo futhi ozisola ngokudala abantu, njengoba kuboniswe kuGenesise 6:6, [IBhayibheli lamaKristu liqukethe imibhalo yobuJuda njengengxenye yalo, evame ukubizwa ngokuthi iTestamente Elidala]. Ukuzisola nokudabuka ngokwenza into kuvela kuphela lapho umuntu enze iphutha ngenxa yokungazi imiphumela.
- Ukumfanekisa uNkulunkulu ngobuJuda nangobuKristu njengophumule ngemva kokudala amazulu nomhlaba, njengoba kushiwo ku-Eksodusi 31:17, futhi wabuyisa amandla akhe (ngokohumusho lwesiNgisi). Ukuphumula nokubuyisa amandla kuvela kuphela ekukhathaleni nasekusebenzeni kanzima.
📚 Sicela ubheke incwadi:
“Ukuqhathanisa phakathi kobuSulumane, ubuKristu, ubuJuda, kanye nokukhetha phakathi kwazo”
“A Comparison Between Islam, Christianity, Judaism, and The Choice Between Them”
Isimemo sokuhlanza uNkulunkulu esimisweni sobandlululo nokuthi akayena uNkulunkulu wabantu abathile noma wamaqembu athile kuphela, njengoba ubuJuda bubekwa lowo mbhalo. Njengoba abantu ngokwemvelo banikwe uNkulunkulu amandla okuzonda nokwenqaba ubandlululo, akwamukelekile neze ukuthi lesi simo sibekwe kuNkulunkulu uqobo lwakhe, lowo owafaka le mvelo yokunengwa ubandlululo ngaphakathi kubo.
Isimemo sokukholelwa ebukhulukazini, ukuphelela, nobuhle bezimfanelo zikaNkulunkulu, kugcizelela amandla akhe angenamkhawulo, ukuhlakanipha okuphelele, nolwazi olubanzi oluhlanganisa konke.
Isimemo sokukholelwa ezincwadini zasezulwini, abaprofethi, kanye nezingelosi. Kulethwa isifaniso phakathi komshini nomuntu. Njengoba umshini, onezingxenye eziyinkimbinkimbi, udinga incwadi yemiyalelo evela kumdali wawo ukuze ichaze ukusebenza kwawo nokusetshenziswa kwawo ukuze kugwemeke ukuphazamiseka (okukhombisa ukuvuma umdali wawo), kanjalo nomuntu, oyinkimbinkimbi kakhulu kunoma yimuphi umshini, udinga incwadi yemiyalelo nesiqondiso—incwadi yokuqondisa—echaza ukuziphatha kwakhe futhi isize ukuhlela indlela yokuphila kwakhe ngokwemigomo ebekwe uNkulunkulu wakhe. Lesi siqondiso silethwa ngabaprofethi bakaNkulunkulu abakhethiwe, abathumela izambulo zakhe ngokusebenzisa ingelosi enikwe umsebenzi wokudlulisa izambulo zikaNkulunkulu ngendlela yemithetho nezimfundiso.
Isimemo sokuphakamisa isithunzi nobukhulu babaprofethi nezithunywa zikaNkulunkulu nokubahlambulula ezenzweni ezibekwa kubo kwezinye izinkolo ezingahambisani nokuziphatha komuntu olungile, ingasaphathwa eyomprofethi. Ngokwesibonelo:
- Ukusolwa okuvela kubuJuda nobuKristu ukuthi uMprofethi u-Aroni wakhonza isithombe senkonyane, futhi akagcinanga lapho kuphela kodwa wakhela naso ithempeli futhi wayala abantwana bakwa-Israyeli ukuthi basikhonze, njengoba kubhaliwe ku-Eksodusi 32.
- Ukusolwa kwabo ukuthi uMprofethi uLoti waphuza utshwala futhi wakhulelisa amadodakazi akhe amabili futhi bazala izingane zakhe (Genesise 19).
Ukugxeka labo uAllah uSomandla abakhethile ukuba babe izithunywa phakathi kwakhe nendalo yakhe nokudlulisa umlayezo wakhe kufana nokugxeka ukukhetha kukaAllah, nokumchaza njengongazi okungabonakali noma ongenakho ukuhlakanipha ngenxa yokukhetha okubi kwalabo abalandelwa phakathi kwabaprofethi nezithunywa, okufanele babe izibani zokuqondisa kubo bonke abantu. Umbuzo uvela: Uma abaprofethi nezithunywa bengazange basinde kulezi zenzo ezimbi ezibekwa kubo, ngabe abalandeli babo bazosinda kanjani kuzo? Lokhu kungaba yisizathu sokuwela kulezo zenzo ezimbi nokusabalala kwazo.
Isimemo sokukholelwa oSukwini Lokwahlulelwa, lapho izidalwa zizovuswa ngemva kokufa kwazo, bese kuba khona ukubalwa kwezenzo. Umvuzo uyoba yinzuzo enkulu (ekuphileni okuphakade okugcwele injabulo) kulabo abakholwayo benza okuhle, kanti isijeziso esinzima (ekuphileni okunzima nokuhluphekayo) siyoba kulabo abangakholwa benza okubi.
Isimemo somthetho olungile nezimfundiso eziphakeme kanye nokulungisa ukuphambuka ezinkolelweni zezinkolo zangaphambilini. Isibonelo salokhu:
- Abesifazane: Ngenkathi ubuJuda nobuKristu bubeka u-Eva (unkosikazi ka-Adamu, ukuthula makube kuye) njengembangela yokungalaleli kuka-Adamu ngokumlinga ukuba adle esihlahleni esinqatshelwe uNkulunkulu wakhe, njengoba kubhaliwe kuGenesise 3:12, nokuthi uNkulunkulu wamjezisa ngalokho ngobuhlungu bokukhulelwa nokubeletha kanye nenzalo yakhe, njengoba kubhaliwe kuGenesise 3:16, iQur'an eNgcwele yacacisa ukuthi ukungalaleli kuka-Adamu kwaba ngenxa yokulingwa nguSathane (hhayi ngenxa yomkakhe u-Eva), njengoba kubhaliwe kuSurah Al-A'raf (19–22) nakuSurah Taha (120–122). Ngakho-ke, kwasuswa ukudelelwa kwabantu besifazane obekukhona kwezinye izinkolo ngenxa yale nkolelo. UbuSulumane beza nesimemo sokuhlonipha abesifazane kuzo zonke izigaba zokuphila kwabo. Isibonelo salokhu amazwi oMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye): “Phathani abesifazane ngobumnene” [Sahih Bukhari], kanye nenkulumo yakhe (ukuthula makube kuye): “Noma ubani onendodakazi, angayibulali ephila, angayihlazisi, futhi angayikhethi indodana phezu kwayo, uAllah uzomngenisa ePharadesi ngenxa yayo” [kulandiswe ngu-Ahmad].
- Izimpi: Ngenkathi ubuJuda nobuKristu bukhuluma ngezindaba eziningi zezimpi ezikhuthaza ukubulala nokubhubhisa wonke umuntu, kuhlanganise nezingane, abesifazane, abadala, namadoda, njengoba kubhaliwe kuJoshuwa 6:21 nokunye, lokhu kuchaza isifiso sokubulala esikhona namuhla nokunganaki ukubulawa kwabantu abaningi (njengoba kwenzeka ePalestine). Kodwa-ke, sibona ukubonakala kokubekezelelana kobuSulumane ezimpini ngokwenqabela ukukhohlisa nokubulala izingane, abesifazane, abadala, nabangabambiqhaza empini. Isibonelo salokhu amazwi oMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye): “Ningabulali usana, ingane, owesifazane, noma umuntu omdala” [kulandiswe ngu-Al-Bayhaqi], futhi ukhuthaza ukuphatha kahle iziboshwa zempi ezibanjwe namaSulumane kanye nokwenqabela ukuzilimaza.
📚 Sicela ubheke incwadi:
“Izimfundiso zobuSulumane nokuthi zixazulula kanjani izinkinga zesikhathi esidlule nezamanje”
“Islam's Teachings and How They Solve Past and Current Problems”.
Okwesithathu: Izimangaliso nezenzakalo ezingavamile uAllah azenza ngoMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye) ukuze kube ubufakazi bokwesekwa kukaAllah kuye. Lezi zihlukaniswa zibe:
Izimangaliso ezibonakalayo, njengamanzi aphuma eminweni yakhe (ukuthula makube kuye), okwaba nendima enkulu ekusindiseni abakholwayo ekufeni ngenxa yokoma ezikhathini eziningi.
Izimangaliso ezingabonakali (ezingezona ezomzimba), ezifana nalezi:
Imithandazo yakhe ephenduliwe, njengomkhuleko wakhe kuNkulunkulu uSomandla wokucela imvula.
UMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye) wabikezela izinto eziningi ezingabonakali: njengokubikezela kwakhe ukunqotshwa kweGibhithe, iConstantinople, neJerusalema, nokwandiswa kombuso wabo. Waphinde wabikezela ukunqotshwa kwe-Ascalon ePalestine nokuhlanganiswa kwayo neGaza (eyaziwa ngokuthi iGaza Ascalon) ngokusho kwakhe: “Okungcono kakhulu kwe-jihad yenu ukuvikela imingcele, futhi okungcono kakhulu kwakho kuse-Ascalon” [Silslatu Saheeha ka-Al-Albani]. Lokhu kukhombisa ukuthi le ndawo izoba indawo ye-jihad enkulu esikhathini esizayo, edinga ukubekezela okukhulu kubalwi abahloniphekile ngokuma nokuzivikela ngenxa kaAllah. Konke akubikezela kwenzeka.
UMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye) wabikezela amaqiniso amaningi esayensi angabonakali eminyakeni engaphezu kuka-1400 eyedlule, kwathi isayensi yesimanje yathola ubuqiniso balokho akusho. Isibonelo salokhu amazwi akhe: “Lapho sekudlule ubusuku obungamashumi amane nambili phezu kwenhlamvu (yesidoda), uAllah uthumela ingelosi kuyo, eyiyakhayo futhi idale ukuzwa kwayo, ukubona kwayo, isikhumba sayo, inyama yayo, namathambo ayo...” [kulandiswe nguMuslim]. - Isayensi yesimanje ithole ukuthi ekuqaleni kwesonto lesikhombisa, kusukela ngosuku lwama-43 kusukela ngesikhathi sokukhulelwa, ukwakheka kwamathambo kuqala ukusabalala futhi ukubonakala komuntu kuqala ukuvela, okuqinisekisa lokho okushiwo uMprofethi.
Isimangaliso seQur'an (isimangaliso esikhulu esihlala kuze kube uSuku Lokwahlulelwa), ngesitayela sayo esiyingqayizivele, lapho ama-Arabhu anobuciko bokukhuluma engakwazanga ukukhiqiza isahluko esifana nesahluko sayo esincane kakhulu.
I-Qur'an eNgcwele yakhuluma ngezinto eziningi ezingabonakali (ezedlule, ezamanje, nezizayo), kuhlanganise namaqiniso amaningi esayensi ayengaziwa muntu eminyakeni engaphezu kuka-1400 eyedlule. Kamuva, isayensi yesimanje yafakazela ubuqiniso balokho eyakusho. Lokhu kwaba yimbangela yokungena kwabantu abaningi abanolwazi kwezesayensi enkolweni yobuSulumane.
]Phakathi kwalabo abaveze ukuhlabeka umxhwele okukhulu ngamaqiniso ezinkanyezi eQur'an kukhona uProf. Yoshihide Kozai – umqondisi weTokyo Observatory eJapan[.
Isibonelo salokhu isitatimende sokuthi uAllah uSomandla uyaqhubeka nokwandisa umkhathi, njengoba esho: “Izulu salakha ngamandla, futhi ngempela siyaliwandisa” [Adh-Dhariyat: 47]. Lokhu akuzange kutholakale isayensi kuze kube yilesi sikhathi sanamuhla. Kubonakala ukunemba kwamazwi eQur'an nokubiza kwayo olwazini nasekucabangeni!
Isambulo sokuqala uAllah asithumela sivela evesini leQur'an lapho ethi: “Funda ngegama leNkosi yakho eyadala” [Al-Alaq: 1].
- Ukufunda kuyindlela eya olwazini nasekuqondeni, ngaleyo ndlela kuholele ekuthuthukeni kwesintu kuzo zonke izindawo zokuphila.
📚 Sicela ubheke incwadi:
“UbuSulumane nokutholakele kwesayensi yesimanje njengobufakazi bobuphrofethi nobuthunywa bukaMuhammad (ukuthula makube kuye)”
“Islam and the Discoveries of Modern Science as the evidence and proofs of the prophethood and messengership of Muhammad (peace be upon him)”.
Ukuqaphela okunengqondo: Lokhu okukhulunywe ngakho kuyisilinganiso esinobulungisa esingaqondwa yizingqondo zonke ezinamazinga ahlukahlukene ukuze kuqashelwe ubuqiniso banoma yimuphi umprofethi noma isithunywa, ngaleyo ndlela kuqinisekiswe iqiniso lomlayezo wakhe. Uma umJuda noma umKristu ebuzwa: Kungani ukholelwa ebuphrofethini bomprofethi othile wena ungazange uzibone izimangaliso zakhe? Impendulo iyoba: Ngenxa yobufakazi obuqhubekayo obudluliselwe mayelana nezimangaliso zakhe.
Le mpendulo enengqondo iholela ekukholelweni kuMprofethi uMuhammad, ngoba izifakazo eziqhubekayo zabahambisi bezimangaliso zakhe ziningi kakhulu kunanoma yimuphi omunye umprofethi.
Ngaphezu kwalokho, ngokuphila kwakhe uAllah akugcine, iqiniso lomlayezo wakhe liyabonakala:
1. Ukuzimisela kwakhe okuqhubekayo ukwenza lokho akubizela kukho, okuhlanganisa izenzo zokukhonza, izimfundiso eziphakeme, nokuziphatha okuhle, kanye nokwesaba uNkulunkulu, nokuzidela kwakhe, kanye nokungazitshisi kwakhe ngalomhlaba odlulayo.
2. UMprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye) wazenqaba izithembiso zabantu baseMecca zengcebo, ubukhosi, udumo, nokushada namadodakazi abo ahloniphekile, njengesimo sokuba ashiye isimemo sakhe (sobunye buka-Allah, ukukhonza Yena yedwa, ukulahla ukukhonza izithixo, ukuyala okuhle nokuvimbela okubi), nakuba abhekana nokuhlupheka okukhulu ngenxa yokuhlukunyezwa, ubutha, nokushushiswa, kwaze kwaba nezimpi ezivela kubantu bakhe ngenxa yaleso simemo sakhe (ukuthula kube kuye).
3. Ukuzimisela kwakhe ukufundisa abalandeli bakhe ukuthi bangadlulisi emngceleni ekumdumiseni. Wathi: “Ningadlulisi emngceleni ekungidumiseni njengoba amaKristu adumisa indodana kaMariya. Mina ngiyinceku kuphela, ngakho-ke nithi: inceku kaAllah nesithunywa sakhe” [Sahih Bukhari].
4. Ukuvikelwa kukaAllah kuye kwaze kwaba yilapho edlulisa umlayezo wakhe ngokuphelele, futhi uAllah wamnika ukwaneliseka ngokusungulwa kombuso wobuSulumane.
Ingabe konke lokhu akwanele yini njengobufakazi bokuthi (ukuthula makube kuye) uqinisile esimisweni sakhe futhi uyisithunywa sikaAllah?
Siyaqaphela ukuthi ibinzana elithi ‘futhi weza nezinkulungwane eziyishumi zabangcwele’ kuDuteronomi (33:2) lisusiwe embhalweni wesi-Arabhu ngemva kwebinzana elithi [futhi wakhanya eNtabeni yasePharan], okufana nesiprofetho soMprofethi uMuhammad (ukuthula kube kuye) nokuphuma kwelanga nokukhanya kwalo emkhathini. Kulotshiwe kuGenesise (21:21) ukuthi: ‘Wahlala u-Ishmayeli ehlane lasePharan’, kanti kuyaziwa ngokudluliselwa okuqhubekayo ukuthi u-Ishmayeli (ukuthula kube kuye) wayehlala ezweni laseHijaz. Ngakho-ke, izintaba zasePharan ziyizintaba zaseHijaz eMecca, okusho ngokusobala uMprofethi uMuhammad lapho efika eMecca njengomnqobi ngaphandle kokuchitha igazi futhi waxolela abantu bayo, ephelezelwa ngabalandeli abayizinkulungwane eziyishumi. Le ngxenye esusiwe [futhi weza nezinkulungwane eziyishumi zabangcwele] iyaqinisekiswa ezinguqulweni ze-King James Version, i-American Standard Version, kanye ne-Amplified Bible.
Futhi, esihlabelelweni sabahambi (AmaHubo 84:6), igama elithi (Baca) lashintshwa embhalweni wesi-Arabhu ukuze lingabhekiseli ngokusobala ekuhambeni kweHajj eKaaba eMecca, ikhaya loMprofethi uMuhammad, njengoba iMecca ibizwa ngokuthi (Baca). I-Qur'an eNgcwele iyalisho leli gama ngokuthi (Baca) ku-[Al-Imran: 96], futhi lo mbhalo uqinisekisiwe ku-King James Version nezinye ezinguqulo ngokuthi [valley of Baka]. Kulezi zinguqulo, uhlamvu lokuqala lwegama elithi [Baka] lubhalwe ngohlamvu olukhulu (Capitalized) ukukhombisa ukuthi yibizo loqobo (proper noun), kanti amabizo oqobo awatanyushwa (awashintshwa).
📚 Sicela ubheke incwadi:
“UMuhammad (ukuthula makube kuye) ngempela ungumprofethi kaAllah”
“Muhammad (Peace be upon him) Truly Is the Prophet of Allah”.
Ukulinganisela nobubanzi bobuSulumane: UbuSulumane buyinkolo yokuthula ehlanganisa wonke umuntu, ibona amalungelo abo, futhi ibiza ekukholelweni kubo bonke abaprofethi bakaAllah.
- UbuSulumane buza nokulinganisela kuzo zonke izinto, ikakhulukazi ezindabeni zokholo, bubhekana nenkinga ebalulekile ebuKristwini, okuwudaba lukaKristu (ukuthula makube kuye). Bubiza:
Ukukholelwa ebuphrofethini bukaJesu Kristu (ukuthula kube kuye), isimangaliso sokuzalwa kwakhe, nesimangaliso sokukhuluma kwakhe esengumntwana osanda kuzalwa (emkhombeni) njengophawu oluvela ku-Allah ukuze kuhlanzwe unina kulokho ubuJuda obabumqamba ngakho ngokuziphatha okubi, ukumhlonipha, kanye nobufakazi bobuphrofethi bakhe nobuphostoli bakhe kamuva.
Ngokombono onengqondo: Lokhu kuyisitatimende esinengqondo nesilinganiselayo, ngaphandle kokunganaki kobuJuda ekuphikeni umlayezo kaKristu (ukuthula kube kuye), nokumnyundela kwabo, nokuthi ukuzalwa kwakhe kwakungumphumela wokuphinga, nokuhlambalaza unina ngokumqamba ngokuziphatha okubi, futhi ngaphandle kokweqisa kobuKristu okumnikeza ubunkulunkulu.
Okucacisa lokhu ngokombono onengqondo:
- Njengoba imvelo ehlanzekile nengqondo enempilo ingakwazi ukwamukela umbono wokuhlanganiswa kwemvelo yomuntu nemvelo yezilwane (njengokushada komuntu nenkomo noma ezinye izilwane) ukuze kuvele into ehlanganisa lezi zimvelo zombili, njengomuntu ozalwa eyingxenye yomuntu nengxenye yenkomo—lokhu kungaba ukwehlisa isithunzi somuntu nakuba kokubili (umuntu nesilwane) kuyizidalwa. Ngokufanayo, imvelo ehlanzekile nengqondo enempilo ayikwazi ukwamukela umbono wokuhlanganiswa kwemvelo yobunkulunkulu nemvelo yomuntu ukuze kuvele into ehlanganisa ubunkulunkulu nobuntu, ngoba lokhu kunganciphisa futhi kwehlise uNkulunkulu. Umehluko phakathi kukaNkulunkulu nomuntu mkhulu kakhulu, ikakhulukazi njengoba lowo okukhulunywa ngaye ezalwa ngezitho zangasese, futhi ikakhulukazi uma inkolelo ihlanganisa ukubethelwa, ukubulawa, nokungcwatshwa ngemva kokuhlaziswa nokudelelwa (njengokukhipha amathe, ukushaywa, nokuhlutshulwa izingubo, njll.), inkolelo enjalo ayifanele uNkulunkulu Omkhulu.
- Kuyaziwa ukuthi uKristu (ukuthula makube kuye) wayedla ukudla futhi edinga ukuzikhulula. Lokhu akufanele kuhlotshaniswe noNkulunkulu noma kuthiwe ubonakala kumuntu odaliwe olele, ochama, okhipha indle, futhi ophethe esiswini sakhe izinto ezingcolile.
- Njengoba isitsha esincane esinomkhawulo singakwazi ukubamba amanzi olwandle, akunangqondo ukusho ukuthi uNkulunkulu angafakwa esiswini sowesifazane obuthakathaka.
- Njengoba kungamukeleki ukuthi umuntu athwale isono somunye, noma ngabe unguyise noma unina, futhi lokhu kushiwo nangezwi ebuKristwini: “Abazali abayikubulawa ngenxa yezingane zabo, nezingane azizukubulawa ngenxa yabazali; umuntu ngamunye uyofa ngenxa yesono sakhe” (Duteronomi 24:16), futhi futhi: “Owenza isono nguyena ozofa. Ingane ayiyikuthwala icala likayise, noyise akayikuthwala icala lengane...” (Hezekeli 18:20). Ngakho-ke, akulungile ukuthi inzalo ka-Adamu ithwale isono abangazange basenze ngenxa yokungalaleli kukayise u-Adamu. Ngakho-ke, umqondo wesono esizuzwe njengelifa uyaliwa ngokusekelwe embhalweni weBhayibheli uqobo, futhi ngaleyo ndlela umqondo wokuhlengwa (atonement) uba nombono ongahambisani nengqondo.
- Uma kucatshangwa ukuthi ukuxolelwa nguNkulunkulu kokungalaleli kuka-Adamu (okwakuwukudla nje esihlahleni esinqatshelwe) kudinga ukubethelwa nokubulawa, kungani kungabi ukubethelwa nokubulawa kuka-Adamu uqobo lwakhe, owenze isono, kunokuba kube uKristu—owayengumshumayeli, umfundisi olungile, ozinikele futhi othembekile kunina? Akukhona lokho kuphela, kodwa isimangalo sokuthi kunesidingo sokubethelwa nokubulawa kukaNkulunkulu, okuthiwa wazenzela isimo somuntu?
- Futhi, kuthiwani ngezono ezinkulu ezenziwa abantu ngemva kuka-Adamu? Ingabe lokhu kudinga ukubethelwa okusha nokubulawa kukaNkulunkulu ngomunye umzimba womuntu? Uma kunjalo, abantu bebeyodinga “oKristu” abaningi ukwenza lowo msebenzi wokuhlengwa.
- Kungani uNkulunkulu engamxoleli u-Adamu njengoba nje exolela ezinye izono (uma umuntu ephenduka futhi azisole, ngoba waphenduka ngokweqiniso)? Akakwazi yini ukwenza lokho? Ngokuqinisekile uyakwazi.
- Uma kuthiwa ubunkulunkulu bukaKristu busekelwe ekuzalweni kwakhe engenayise, kuthiwani ngo-Adamu (ukuthula makube kuye) owadalwa engenababa noma unina?
- Uma kuthiwa ubunkulunkulu bukaKristu busekelwe ezimangaliso zakhe, kuthiwani ngoMprofethi uMuhammad nabanye abaprofethi ababenazo izimangaliso eziningi? Ingabe nabo bangonkulunkulu? Ngokuqinisekile akunjalo.
Kukhona futhi incazelo ebalulekile enengqondo:
Njengoba imvelo kaKristu, lowo ubuKristu bumchaza njengomhlengi onobuNkulunkulu, ingaba yafa noma ingafi, lokhu kuyacaca:
1. Uma imvelo kaKristu ingeyomuntu ofayo: khona-ke akayena uNkulunkulu, ngakho-ke isimangalo sokuthi wayenguNkulunkulu kanye nomhlengi ngesikhathi esisodwa asisebenzi.
2. Uma imvelo kaKristu ingafi ngenxa yokuthi ungunkulunkulu, khona-ke akazange afe, ngakho-ke akukho ukuhlengwa okwenzekile.
Lokho esikuchazile ngokunengqondo mayelana nokungasebenzi kombono wokuhlanganiswa kwemvelo yobunkulunkulu nemvelo yomuntu ukuze kuvele into ehlanganisa lezi zimvelo zombili emzimbeni womuntu, njengasekuKristu, kuyasebenza futhi nakwezinye izinkolelo ezake zavela kwezinye izizwe ngezikhathi ezahlukene, njengoKrishna eNdiya, uBuddha emiphakathini yaseMpumalanga Asia, noHorus kubantu baseGibhithe lasendulo, indaba yakhe endala kunekaKristu.
Ngakho-ke kuyacaca ukuthi le nkolelo iyinto ebolekwe ezinkolelweni zezizwe zasendulo—yethulwa ngezindlela ezahlukene zezinganekwane nezindaba ezingaqinisekisiwe—ngaphandle kwesisekelo esiqinile sesambulo saphezulu noma ubufakazi obuqinile bengqondo.
Incazelo: UbuKristu buthi uKristu (ukuthula makube kuye) unguNkulunkulu, nakuba yena engakaze asho lokhu nakanye (kunoma yiliphi iVangeli) ngamagama acacile njengokuthi “mina nginguNkulunkulu” noma “ngikhonzeni”, futhi akazange akufundise lokhu kubafundi bakhe.
- Ngokuphambene nalokho, kuMathewu 21:11 kuthiwa uKristu (ukuthula makube kuye) ungumprofethi: “Isixuku saphendula sathi: Lo nguJesu, umprofethi.”
- UKristu (ukuthula kube kuye) waphinde wafundisa abafundi bakhe ukuthandaza ngokukhothama ubuso bakhe phansi njengoba kuMathewu 26:39. Wayekhothamela bani? Akuyena yini uNkulunkulu wakhe?! Lena yindlela okwenziwa ngayo umkhuleko ebuSulumaneni.
- UKristu waphinde wafundisa abafundi bakhe ukubingelelana ngokuthula njengoba kuJohane 20:21, 26, okuyingxenye yokubingelelana kobuSulumane, lapho kuthiwa: “Ukuthula makube kuwe” impendulo ibe “Nakuwe makube nokuthula.”
- Abantu abaningi ngemva kokwamukela ubuSulumane bathi: “Manje sesingamaKristu angcono kunakuqala ngoba silandela izimfundiso zikaKristu.”
Siyacacisa: Kukhona isahluko esiphelele eQur'an eNgcwele esibizwa ngeSurah Maryam, esihlonipha uKristu nonina (ukuthula makube kubo) ngendlela engatholakali eBhayibhelini.
- UbuSulumane buphakamisa isithunzi sikaJesu Kristu nonina futhi bubiza ekukholelweni kuye njengomprofethi ohloniphekile othunyelwe uAllah, nokulandela izimfundiso zakhe njengoba zihambisana nezimfundiso zobuSulumane ezilethwe uMprofethi uMuhammad (ukuthula makube kuye).
📚 Sicela ubheke incwadi:
“Ingxoxo Ethule phakathi komKristu nomSulumane”
“Kungani ukhetha ubuSulumane njengenkolo?”
“A Quiet Dialogue Between a Christian and a Muslim.”
“Why choose Islam as a religion?”
Ekuphetheni, njengoba lokhu kuchazwa kusekelwe ekucabangeni okunengqondo nasebufakazini, futhi uAllah usinike ubuhlakani bokuhlukanisa phakathi kweqiniso nephutha, umbuzo uba kulowo oseke wabona ubufakazi bobuqiniso bomlayezo kaMprofethi uMuhammad nobuSulumane kodwa engakakholelwa:
- Yini ekuvimba ekucabangeni ngobuqotho ngobuSulumane, nokubheka ukuthi buhlinzeka yini izimpendulo ozidingayo emibuzweni yakho (ikakhulukazi mayelana nokukholelwa ku-Allah) ongazitholi kwezinye izinkolo? Ngoba uzobuzwa phambi kuka-Allah ngokukholelwa kwakho nokufuna kwakho iqiniso.
- Yini engalungile uma ngikhetha ubuSulumane obunginika izimpendulo ezilula nezicacile kuyo yonke imibuzo yami ngaphandle kokuphoqelela ingqondo ukuba yamukele imiqondo engacacile, ngenkathi ngigcina ukukholelwa kuKristu (ukuthula kube kuye) ngendlela efanele neqinisekile, evumelana nemvelo nengqondo enempilo, kanye nothando lwami ngaye, njengoba ubuSulumane bumnika isikhundla esiphakeme, kanjalo nonina uMariya ohloniphekile (ukuthula kube kuye), futhi ngingalahlekelwa ukukholelwa kunoma yimuphi umprofethi?
Sicela uAllah asiqondise sonke kokuhle naseqinisweni.